EATKÜ TERAAPIAKOERATIIMI EKSAMI REEGLID JA KIRJELDUS
Teraapiakoera eksamil osalevad koerad
- Käesolev juhend sätestab eksamil osalevate koerte maksimaalse hulga ja tõulisuse järgnevalt:
- korraga osaleb eksamil minimaalselt 5 (viis) koera;
- maksimaalselt võib eksamil osaleda korraga kuni 8 (kaheksa) koera;
- eksamil võivad osaleda kõik koerad olenemata nende suurusest, tõust, päritolust, tõutunnistuse olemasolust või selle puudumisest.
- Eksamile lubatakse vaid terved ja heas seisundis olevad koerad.
- Eksamile lubatakse koerad pehme lameda kaelarihma ja jalutusrihmaga. Poovad, ogadega, kett- ja elektrikaelarihmad ei ole lubatud.
- Eksami korraldaja peab osalevate koerte kohta registrit, mis sisaldab andmeid osalevate koerte arvu, päritolu ja identifitseerimistunnuste kohta ning edastab selles olevad andmed vajadusel Veterinaar- ja Toiduametile.
Pärast eksami lõppu säilitatakse nimetatud dokumendid 5 (viie) aasta jooksul.
- Käesoleva eeskirja kohaselt ei või eksamil osaleda:
4.1 väikeste tõugude koerad (turjakõrgus kuni 25cm), kes on nooremad kui 12 kuud;
4.2 keskmiste, suurte ja väga suurte tõugude koerad (turjakõrgus rohkem kui 25cm), kes on nooremad kui 18 kuud;
4.3 indlevad emased;
4.4 tiined emased tiinuse teisel poolel;
4.5 imetavad emased kuni 50 päeva jooksul pärast poegimist;
4.6 vanusest sõltumata haiged või haigusekahtlusega koerad, kelle seisund võib mõjutada nende saavutusi või põhjustada neile valu, kannatusi või tervisliku seisundi halvenemist;
4.7 inimeste või teiste koerte suhtes agressiivsed koerad;
4.8 koerad, kelle suhtes on kasutatud Loomakaitseseaduse §4 p 1 sätestatud nõuetega vastuolus olevaid toiminguid (kupeeritud kõrvade ja sabadega koerad);
4.9 keelatud ainete (dopingu) mõju all olevad koerad või koerad, kellega koerajuht ei luba kahtluse korral viia läbi uuringuid, mis on vajalikud võimalike keelatud ainete tuvastamiseks;
4.10 koerad, kes ei ole katseteks ette valmistatud ja kelle seisund ei vasta eeldatavale koormusele.
- Teraapiakoeratiimi eksami katsete kirjeldus
Katsete läbiviimise eesmärk
- Üksikute katsetega selgitatakse välja koerte iseloomuomadused koeratiimi (koera ja koerajuhi) sobivus tiimi kaasava sekkumiste praktiseerimiseks. Katsetel osalevad koerad kvalifitseeruvad teraapia praktiseerimiseks ainult koos koerajuhiga, kellega ta katsed läbis. Üks koerajuht võib ühe päeva jooksul katsetel osaleda ühe koeraga. Üks koer võib läbida ühe päeva jooksul katse ühe koerjuhiga.
- Koerajuhina võib katsetel osaleda isik, kes on vähemalt 18 (kaheksateiskümne) aastane.
- Käesolev juhend piiritleb, määrab ja hindab täpselt koerte iseloomuomadusi. Kuulekuselementide osas pannakse rõhk eelkõige üksikutele tegevustele, mis puudutavad koera baaskuulekust.
- Katsetel määratletakse konkreetselt vead, mille eest vähendatakse hinnet / punkte.
Osalemine katsetel
Katsetel võivad osaleda kõik koerad olenemata nende suurusest, tõust, päritolust, tõutunnistuse olemasolust või selle puudumisest.
Katsetel ei või osaleda väikeste tõugude koerad (turjakõrgus kuni 25cm), kes on nooremad kui 12 kuud ning keskmiste, suurte ja väga suurte tõugude koerad (turjakõrgus rohkem kui 25cm), kes on nooremad kui 18 kuud.
Nõutava vanuseni peavad koerad jõudma 1 (üks) päev enne katseid.
Katsete kirjeldused
Katse nr 1 – käitumine võõraste inimestega
Katse kirjeldus : koerajuhid vestlevad omavahel, naeravad, kätlevad. Koerad on vabalt või rihma otsas. Kohtunik silitab järjest kõiki koeri.
Hinnatakse : koera käitumist, tema dominantsust, sallimatust ja kartlikkust ning sellest lähtuvat võimalikku agressiivsust. Koer ei tohi rünnata inimest ega teist koera.
Katse nr 2 – reageerimine lõhnadele
Katse kirjeldus : kohtunik läheneb ükshaaval koertele riietuses, millest on tunda mingi veterinaar-, tervishoiu- või ühiskondlikus asutuses kasutatava desinfitseerimisvahendi lõhna.
Hinnatakse : koera reaktsiooni.
Põhjendus : külastuste käigus võib koer kokku puutuda ka tööriietuses ravipersonaliga. Koer võib desinfitseerimisvahendi lõhna seostada ebameeldiva elamusega loomaarsti juures.
Katse nr 3 – baaskuulekus
Katse kirjeldus : koer on lahtiselt (ilma rihmata). Koerajuht annab järjestikuseid käsklusi – siia, istu, lama, paigal. Seejärel eemaldub koerast umbes 10m kaugusele ja kutsub koera enda juurde. Kutsumisel võib kasutada kätteõpitud žeste ja helisignaali.
Kutset on lubatud korrata maksimaalselt 2x.
Hinnatakse : koera kuulekust ja valmidust koerajuhi käsklusi täita.
Põhjendus : koer peab valdama baaskuulekuse elemente.
Katse nr 4 – dominantsus
Katse kirjeldus : koerajuht paneb koera toidukaussi pisut toitu või mõned maiused. Hetke pärast koerajuht ja siis ka kohtunik puudutavad toidukaussi ja lisavad või võtavad ära toidu/maiuse.
Hinnatakse : koera dominantsust. Koer peab tegevust taluma, ei tohi uriseda, hambaid näidata või inimest rünnata.
Põhjendus : koera ja inimese hea suhte korral ei tohi olla probleemi toidukausi/toidu/maiuse puudutamisega.
Katse nr 5 – koera erutuvus
Katse kirjeldus : koerajuht vallatleb koeraga mängides, joostes, hüpeldes või mänguasja pildudes. Kohtuniku märguandel peab koerajuht mängu katkestama ja koera võimalikult kiiresti maha rahustama. Võib kasutada häält, helisignaali või kätteõpitud žeste.
Käsklust võib korrata maksimaalselt 3x.
Hinnatakse : koera rahunemiseks kuluvat aega.
Põhjendus : koer võib mänguhoos kontrolli ja kontrollitavuse kaotada. Koerajuht peab suutma ja oskama koera rahustada. Koer ei tohi reageerida uutele mängukutsetele ilma koerajuhi loata.
Katse nr 6 – rahu säilitamine
Katse koosneb kahest osast – tegevusest inimrühmas ning tegevusest üksiku inimese seltskonnas.
6.1 Katse inimrühmas : koer jalutab inimrühma kõrval. Korraga püüavad kõik teda silitada, inimesed hakkavad valjusti naerma. Ootamatult keegi karjatab, keegi pillab koera ette kargu, keegi avab ootamatult koera ees vihmavarju, keegi võtab maast kepi, et millelegi osutada.
Põhjendus : kui külaskäikudel toimub spontaanne tervitamine, võib keegi midagi maha pillata, inimesed on lärmakad, tunglevad, et kiiremini koera juurde jõuda, jms. Koer peab olukorda hindama nii, et tegemist ei ole tema või koerajuhi ründamisega.
6.2 Katse üksikisikuga : kohtunik kükitab ja hakkab koerale otse silma vaatama, tirib teda kõrvadest, puudutab ta koonu, saba ja käppasid, togib teda sõrmega.
Põhjendus : külaskäikudel tekib sageli „silmast silma“ kontakt, inimesed võivad ootamatult ning järskude liigutusega koerast kinni haarata, puudutada teda koonust / silmade lähedalt, jms.
Hinnatakse : mõlemal juhul jälgitakse koera reaktsiooni – koer peaks jääma rahulikuks, ta võib ümber pöörduda, kuid ei tohi olla hirmunud ega minema joosta.
Katse nr 7 – kohtumine ja otsene kontakt
Katse kirjeldus : ratastoolis istuv kohtunik lähneb tagantpoolt aeglaselt jalutavale koerajuhile ja koerale. Edasi liigutakse koos nii, et koer liigub ratastooli kõrval. Siis peatutakse, kohtunik silitab ja kallistab koera ning püüab teda endale sülle tõsta. Väikese koera võib koerajuht ise kohtunikule sülle panna.
Hinnatakse : koera kõndimist ratastooli kõrval ja nõustumist hellitustega. Koer ei tohi ise sülest maha hüpata. Koerajuht peab taipama, millal tahab koer tegevuse lõpetada.
Põhjendus : tavaelus kohtub koer harva ratastoolis inimesega.
Katse nr 8 – maiuse andmine
Katse kirjeldus : kohtunik kükitab koera ette, silitab teda ning pakub talle maiust. Koer võib selle vastu võtta, aga ei pea (sõltub koerajuhist).
Hinnatakse : rahulikkust ning ettevaatlikkust maiuse vastuvõtmisel.
Põhjendus : koer ei tohi käsiteleda maiusega väljasirutatud kätt rünnakuna tema enda või koerajuhi vastu ega reageerida kaitsekäitumisega.
Katse nr 9 – reageerimine kiirele liikumisele ja kukkumisega seotud ootamatule mürale
Katse kirjeldus : koer on rihmas. Koerast möödub joostes assistent, hetke pärast uuesti; assistent takistab koera liikumist astudes talle ette; assistent kukub ja pillab maha koti müratekitava materjaliga.
Hinnatakse : koera reageerimist kiirelt mööduvale inimesele, ootamatule mürale ja üllatusmomendi talumist. Koer võib ehmuda, kuid ei tohi maas lamava inimese peale uriseda, hambaid näidata ega teda rünnata.
Põhjendus : koerad, kes ei ole kokku puutunud tugevama müra või inimese kukkumisega võivad ehmatuse tõttu reageerida agressiivselt.
Katse nr 10 – koera kandmine
Katse kirjeldus : kohtunik tõstab koera maast või kõrgemalt aluselt ja kannab teda umbes 5 m. Seejärel annab koera teisele inimesele, kes toimingut kordab ja annab siis koera koerajuhile või paneb maha.
Suured ja väga suured koerad pannakse kandelinale ja kantakse kahe- kuni neljakesi määratud kohta umbes 10 m kaugusele.
Hinnatakse : koera rahulikkust tõstmisel ja kandmisel.
Põhjendus : vigastuse korral peab koer laskma end kanda ka võõrastel inimestel. Kirjeldatud tegevuse näol on tegemist eelkõige koerajuhi abistamisega koera vigastuse korral, et koerale oleks tagatud võimalikult kiire asjatundlik abi / ravi.
Kogu eksami kestel jälgib kohtunik koera ja koerajuhi vahelist sidet ja koostööd jälgides:
– koerajuhi hääletooni koeraga suhtlemisel;
– kas koerajuht kiidab looma hea soorituse eest;
– kas koerajuht annab selgeid juhiseid ning tagasisidet kasutades koera mitte kahjustavaid meetodeid;
– kas koer kuuletub koerajuhile meelsasti või hirmuga.
Kohtunik jälgib kou eksami jooksul koerajuhi käitumist, hinnates tema füüsilist ja vaimset valmisolekut koera proaktiivselt juhtida (kui koerajuht on stressis, mõjutab see ka koera meeleseisundit ning sooritust).
Eksami läbib edukalt vaid koer, kes reageerib erinevatele olukordadele ja ärritajatele rahulikult, on koostöövalmis ning ei käitu agressiivselt ja koerajuht, kes oskab ja suudab koera juhtida, teda toetada ning oskab hinnata keskkonnast ja tegevusest tulenevaid riske ning ennetab neid proaktiivselt.
Agressiivselt käituva või mitte kohaneda suutva koeraga või mitte adekvaatselt koera juhitva ja käituva koerajuhiga lõpetatakse koheselt pooleliolev sooritus ning tiim kõrvaldatakse järgnevatelt katsetelt ehk tiim saab disklahvi.